Sport

Mida peaks silmas pidama sportimisel?

Füüsilise aktiivsuse korral muutuvad lihasrakud insuliinile palju tundlikumaks, mis tähendab, et üks insuliiniühik teeb ära töö, milleks lesides läheks vaja tunduvalt rohkem insuliini. Insuliinitundlikkus võib kesta edasi ka päris pikalt peale treeningut. Veresuhkru soovitud tasemel hoidmine on oluline nii hüpode ärahoidmiseks kui ka spordis rahulduspakkuvate tulemuste saavutamiseks.

Samas võib sport veresuhkrut ka tõsta. Oluline on, millist tüüpi on see füüsiline tegevus – aeroobne, anaeroobne või hoopis pingeline võistlussituatsioon. Aeroobne tegevus on rahulik kuni mõõdukas trenn, kuid tehes trenni väga intensiivselt, võib iga aeroobne tegevus muutuda anaeroobseks. Aeroobne treening langetab veresuhkrut organismi suurenenud insuliinitundlikkuse tõttu. Kui treening algab 1-2 tundi peale sööki, on parimaks lahenduseks toidubooluse vähendamine või söögiportsu suurendamine. Kui palju täpselt toiduboolust vähendada, sõltub trenni intensiivsusest ja on individuaalne, aga alustuseks võib läheneda, nagu on toodud tabelis:

Mitme {69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} võrra  vähendada toiduboolust enne trenni Kestab 15-30 min Kestab 40-60 min Kestab üle 60 min
Kerge treening -10{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -20{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -30{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941}
Keskmise intensiivsusega -25{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -33{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -50{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941}
Raske treening -33{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -50{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} -70{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941}

Mida paremasse füüsilisse vormi inimene jõuab, seda vähem kulub samaks tegevuseks energiat ja seda vähem on vaja toiduboolust vähendada.

Kui treening toimub aga enne sööki või üle 2 tunni peale eelmist söögikorda, pole toidubooluse vähendamisel mõtet. Parem võtta enne trenni väike eine, mille boolust vähendada vastavalt. Et treeningu ajal on väga oluline ka vedelike tarbimine, siis oleks soovitav manustada süsivesikuid joogina. Kõige paremini omastab organism 6{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941}-list süsivesikutelahust. See tähendab, et kui ostate poest mahla, kus on 100 grammis 10 grammi süsivesikuid, peaks seda trenni minnes veega pooleks lahjendama, et saada sobivat trennijooki.

Suurt pingutust nõudvad treeningud (anaeroobsed) ning võistlused kipuvad veresuhkrut tõstma, kuna nende olukordadega kaasnev adrenaliinitulv saadab maksast glükoosivarud verre. Ainukeseks lahenduseks on katsetades kindlaks teha, kui palju mingi olukord reeglina veresuhkrut tõstab ja siis sobiva koguse insuliini manustamine enne treeningut või võistlust.

 

Hilinenud hüpod tekivad kahel põhjusel – esiteks, on organism füüsilise aktiivsuse tõttu muutunud insuliinile tundlikuks ning teiseks, trenni ajal on ära kasutatud lihastesse kogutud glükogeen (suhkruvarud) ning lihased tahavad need tagavarad jälle taastada. Selleks võtavad nad treeningule järgnevate tundide (mõnikord lausa 8-12 tunni) jooksul verest glükoosi, et seda glükogeenina talletada ning kui sinna lisada juurde suurenenud insuliinitundlikkus, ongi hüpod kerged tulema. Nende vältimiseks tuleks peale treeningut tihti veresuhkrut mõõta, et langusmoment ära tabada ja sellega järgmine kord arvestada. Katsetades saab selgitada, kas vähendada vastavalt basaalinsuliini,  süüa enne magamaminekut ning vähendada boolust või teha mõlemat.

 

Pumba/süsti kombinatsioon

Insuliinipumba kasutajad on mitmete spordialade harrastamisel probleemi ees – kas jätta pump sportimise ajaks külge või võtta ära. Tihti ei ole valikut, pump tuleb ära võtta, kuid pikema trenni puhul jääb organismil siis hädavajalik kogus basaalinsuliini saamata ning seetõttu tuleb võidelda trennijärgsete kõrgete veresuhkrutega. Sama probleem võib ette tulla suvel rannas, kus tahaks ilma pumbata olla esmalt juba mugavuse pärast, teiseks ka insuliini ülekuumenemise vältimiseks. Sellistel juhtudel on mugav kasutada nn untethered režiimi – osa basaalinsuliinist süstida ning boolused ning kõrgemad basaalivajadused katta pumbaga. Otsustades süstitava basaalinsuliini koguse üle tuleks võtta aluseks kõige madalam tunnine basaalivajadus ning see korrutada läbi süstitava insuliini toimeajaga tundides. Järgneval joonisel on toodud insuliinivajaduse katmise graafik, kuis suurema osa  basaalist katab süstitav pikatoimeline insuliin (eeldades, et selle toime jaotub ühtlaselt 24-le tunnile, mis päriselus nii ei pruugi olla) ning sellest ülejääva vajaduse pump. Seega peab pumba külge ühendama vaid toidubooluste ajaks ning nendel tundidel, kui basaalivajadus on suurem.

 

 

Kasutatud materjal:

Think like a pancreas, Gary Scheiner 2004

Pumping Insulin, John Walsh, Ruth Roberts 2006