KÜSK/VÜF: Diabeediõdede tugiteenuse äriplaani koostamine

ELDÜ viis 1.03.2013-30.06.2013 läbi projekti diabeediõdede tugiteenuse arendamiseks.

Projekti eesmärk on diabeediga lastele, noortele ja nende peredele võrdsete võimaluste loomine läbi sotsiaalsete teenuste pakkumise. Projekti käigus töötatakse välja ja arendatakse diabeediõdede tugiteenust pakkuvate tervishoiutöötajate kompetentsi tõstvaid tegevusi.

Projekti käigus paraneb ühingu organisatsiooniline võimekus, kaasatakse uusi liikmeid ning moodustatakse jätkusuutlik koostöövõrgustik.

Tugiteenuse eesmärk on tagada esimest tüüpi diabeeti põdevate laste toimetulek lasteaias ja koolis. Diabeediõe poolse koolitamise, nõustamise ja juhendamisega tõstetakse  haridusasutuste personali teadlikkust diabeedist, arendatakse oskusi diabeediga lapse toimetuleku toetamiseks ning aidatakse luua toetavat keskkonda, et seeläbi tagada diabeeti põdevate laste turvalisus ja diabeedi hea kontroll haridusasutustes.

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 2 446,20 euro ulatuses.

Projekti elluviimise käigus on toimunud:

14.03.-05.04.2013 viidi läbi küsitlus hindamaks tänast olukorda diabeediga laste toimetulekul haridusasutustes ning diabeediõdede tugiteenuse vajadust.

Küsitluse tulemustest selgub, et võrreldes 2010.a. olukorraga on diabeediga laste toimetulek haridusasutustes veidi paranenud. Ühe olulisema teemana tõstatus käesoleva uuringu tulemustest asjaolu, et abi vajavad ka teismeeas lapsed, kellele oleks vaja diabeeditoiminguid meelde tuletada ning üle kontrollida.

Kõige probleemsem oli olukord toitlustamisega, kus 64{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} vastajatest tõdesid, et menüüs pole toodud süsivesikute arvestust, mida nad vajavad. Samas on see valdkond kõige selgemalt Eestis seadusandja poolt reguleeritud – tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis näevad ette, et menüü koostamisel tuleb arvestada toidu toiduenergia ning põhitoitainetesisaldusega lapse kohta. Valmistoidu kohta peab lasteasutuse toitlustajal olema tehnoloogiline kaart, millel märgitakse toitumisalane teave, mis sisaldab infot valmistoitude energiasisalduse ja põhitoitainete sisalduse kohta. Nädalamenüü peab olema kättesaadav lastele ja lapsevanematele. Edaspidi tuleb tõsta haridusasutuste toitlustaja teadlikkust antud küsimuses ning pakkuda Tervise Arengu Instituudi poolt spetsiaalselt lasteaedade ja koolide mõeldud toitlustamisjuhendeid ja näidismenüüsid.

Insuliini annustamise küsimus, mis varasemalt on kõige rohkem probleeme tekitanud, on ilmselt insuliinipumpade laiema levikuga laste hulgas leevendunud. 18{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} vastanutest annustas insuliini täiskasvanu (kõik olid pumbaravil), 28{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941}-l jälgis või tuletas täiskasvanu meelde, et insuliin saaks annustatud ja 24{69a294627b5938a91bd08ea63bf780ef3a2d5e304b75a9189f30f4f6b0f98941} vastanutest ei vajanud abi. Kolmandik vastajatest tunnistas, et laps vajab insuliini annustamisel abi (kas meeldetuletamist, jälgimist või täiskasvanu poolset annustamist), kuid ei saa seda.

Veresuhkru mõõtmisel jaotus abivajadus võrselt järgmiste tegevuste vahel: täiskasvanu tuletab lapsele meelde mõõtmist; täiskasvanu jälgib, kuidas laps mõõdab ning täiskasvanu ise mõõdab lapsel veresuhkrut.

Veresuhkru mõõtmisel ja insuliini annustamisel vajaksid tegelikult abi ka väga paljud teismelised – neile on vaja meelde tuletada või jälgida, et veresuhkur saaks mõõdetud ja insuliin annustatud. See võtab õpetaja või kooliõe päevast vaid hetke, kuid annab hindamatu panuse lapse tervise hoidmiseks nende keeruliste teismeea aastate jooksul.

Haridusasutuste poolt peeti diabeediõe nõustamisteenust väga vajalikuks ning koolituse ja nõustamise käigus saadud teadmisi ja oskusi peeti üldiselt piisavaks, et diabeediga last edaspidi aidata.

27.03 toimus Tervise Arengu Instituudis arendusseminar, kuhu oli kaasatutud lisaks ELDÜ ja TAI esindajatele ka Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Lastekliiniku ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

18.04 toimus ELDÜ esindajate, lapsevanemate ja SA Tallinna Koolitervishoid esindajate kohtumine, kus arutati läbiviidud küsitluste tulemusi, lapsevanemate kogemusi, kelle lapsed juba koolis käivad ning alles kooliminevate laste vanemate ootusi. Lepiti kokku edasine koostöö SA-ga Tallinna Koolitervishoid.

Maikuus toimus tihedam töö äriplaani erinevate osade koostamisel – turundusplaan, finantsplaan ja koolituskava.

19.06 toimus ELDÜ esindajate ning partnerite osalusel teine arendusseminar, mille käigus tutvustati äriplaani tööversiooni ning koolituskava. Seminaril saadud tagasiside põhjal koostati lõplik versioon äriplaanist ja koolituskavast.

Projekti lõppedes küsisime kaasatud osapooltelt ka tagasisidet projekti kaasatud huvigruppidelt ja osalistelt. Koostööga tervikuna jäädi rahule. Kõige olulisema tulemusena toodi välja koostöö algatamise erinevate asutuste vahel, kõigi osapoolte huvi ja motiveerituse hea tulemuse saavutamiseks. Negatiivse aspektina toodi välja, et inimeste suure töökoormuse tõttu ei ole partneritel alati võimalik kõigi materjalidega süvitsi tutvuda. Seega võiks edaspidi lisada töömaterjalidele ka kokkuvõtte olulisemast.

744_2027-_VUFi_logo_jpg