Puude taotlemine

Mis on puue?

Puude määramine ei tähenda hinnangut lapse tervislikule seisundile, vaid tema füüsilisele ja psühhosotsiaalsele võimele igapäevaelus toime tulla. Puude määramisel hinnatakse inimese toimetulekut. Puue ei ole häbiasi ja selle taotlemine pole märk abitusest. Puude tuvastamisega kaasneb igakuine riiklik rahaline toetus, et katta haigusega seotud lisakulud ja võimaldada lapsele sotsiaalteenuseid, mis toetavad tema toimetulekut.

Puue on inimese anatoomiline, füsioloogiline või psüühiline häire, mis takistab tal ühiskonnaelus teistega võrdselt osalemast.

Lapsel tuvastatakse puude raskusaste olenevalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

  • puue on sügav, kui laps vajab ööpäev ringi kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
  • raske, kui laps vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
  • keskmine, kui laps vajab kõrvalabi või juhendamist vähemalt korra nädalas.

Puude raskusastme ja lisakulud tuvastab sotsiaalkindlustusamet. Puude raskusastme taotlemiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada kas elektrooniliselt või paberkandjal ekspertiisitaotlus koos vajalike lisadokumentidega. Vastava taotluse blanketi leiate lehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee: puuetega inimestele -> puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine -> ekspertiisi blanketid -> ekspertiisitaotlus lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise ekspertiis tehakse ekspertiisitaotluse jm dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea. Seetõttu on väga oluline, et ekspertiisitaotlusesse oleks kirja pandud kõik toimingud, milles laps diabeedi tõttu abi vajab, sest ekspertiisi tegev inimene ei ole diabeedispetsialist.

Teatud juhtudel suunab sotsiaalkindlustusamet lapse enne puudeotsuse tegemist rehabilitatsiooniasutusse, kus talle koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaan koostatakse:

1) igale lapsele, kes esimest korda taotleb puude raskusastet;
2) korduvalt puude raskusastet taotlevale lapsele juhul, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta vormistab sotsiaalkindlustusamet otsuse, millest teavitatakse isikut ja arsti, kelle andmed on märgitud ekspertiisitaotlusesse ja kes on esitanud isiku terviseseisundi kirjelduse. Kogu protsess võtab aega kuni 1,5 kuud.

Lapsele määratakse puude raskusaste tähtajaga 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat ja 3 aastat, kuid mitte kauemaks kui tema 16aastaseks saamiseni. Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev (puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päev) on esmakordsel taotlemisel taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise ekspertiisiga määratud puude raskusastme kehtivuse viimane päev. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta pärast tuleb ekspertiisitaotlus esitada uuesti.

ELDÜ soovitab!

Pöörake taotluse täitmisel tähelepanu järgmisele:

kuni 16aastase lapse kohta esitatakse ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas:
1) hinnang lapse tegevusvõimele ja sellega kaasnevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele;
2) teave tema elukeskkonna ja puudest tingitud lisakulude kohta.

Pane tähele:

1. tüüpi diabeeti põdev laps vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Kui nii on kirjas ka ekspertiisitaotluses, tuvastatakse diabeediga lapsel raske puue.

Taotluses ei ole spetsiaalseid küsimusi diabeedi puhuks. Info tuleb kirja panna küsimuste juures olevasse lahtrisse „Muu“. Näiteks:

  • hügieenitoimingud: vajab abi kanüülide paigaldamisel ja hooldamisel või süstekohtade ülevaatamisel jms;
  • söömine: vajab kõikidel toidukordadel igapäevast abi toidu süsivesikutesisalduse ja sellele vastava insuliinikoguse arvestamisel jms;
  • liikumine: füüsilise koormuse juures vajab täiskasvanu järelevalvet, kes oskab anda esmaabi kerge hüpoglükeemia korral ning on koolitatud tegutsema ka raske hüpoglükeemia korral (glükagooni süstimine) jms;
  • juhendamine ja järelevalve: laps vajab ööpäev ringi täiskasvanu abi, kes vastutab toitumise jälgimise, insuliini õigeaegse manustamise ja veresuhkrutaseme mõõtmise eest.

Puudega lapse toetust makstakse iga kuu kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude (kulutused ravimitele, abivahendite korrashoiule, transpordile, kommunikatsioonivahenditele) hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud tegevusteks. Toetuse summa on kirjas lehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee rubriigis „Sotsiaaltoetused puuetega inimestele“.

Lisamugavus: sotsiaalkindlustusamet väljastab isiku soovi korral puudega isiku kaardi, mis tõendab puude raskusastet ja kestust. Puudega isiku kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Puudega isiku kaardi eesmärk on lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja soodustuste saamisel (nt tasuta sõit ühissõidukis).

ELDÜ annab nõu: puue on mõistlik vormistada! Puudega kaasnev igakuine toetus katab ära suure osa diabeediravimite ja -tarvikute kulust. Lisaks kaasnevad puudega nt tasuta sõiduõigus riigisisesel liiniveol (kaasa arvatud kommertsliin), raudtee-, maantee- ja veeliikluses (ühistranspordiseaduse § 27). Kehtivate soodustuste kohta saab täpset infot küsida piletimüüjalt.

Lisaks kaasneb raske puudega lapsel õigus riiklikule lapsehoiuteenusele ja sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenusele. Mõlemat teenust osutab just teie lapse vajadustega kooskõlas MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing.