Hüpokoerte koolitus alustab taas uue grupiga

ELDÜ jätkab ka 2018.a. hüpokoerte ehk diabeedi abikoerte koolitamisega. Koolituste kuupäevad ja lisainfo leiad SIIT.

Hüpkoer Aiki koos perenaise Ele-Hellaga

Kuidas on läinud hüpokoerte projekt ja kui palju hüpokoeri meil tänaseks on?

Hüpokoerte koolituse tiimil on hea meel tõdeda, et koolitused on läinud hästi. Meie hüpokoerte treenerid Kati Ernits ja Eliko Melb käisid projekti raames teadmisi omandamas põhjanaabrite juures Soomes. Koos treeneritega koolitati ka Eesti esimene hüpokoer Roxie. Selline lähenemine aitas siduda teooria praktikaga. Võttes aluseks Soomes kogetu, kohandati treenerite poolt koolitus eestlastele sobivaks. Eestis on tänaseks atesteeritud neli hüpokoera ning neile lisaks on hetkel seitse koera  treeningu viimases etapis, kus koerad juba reaalselt abistavad oma peremehi.  Viimase treeningfaasi eduka lõpetamise järel saavad ka neist tunnistusega hüpokoerad ehk diabeedi abikoerad. Tegelikkuses on töötavaid koeri rohkem, kuid nende omanikud on otsustanud koerte atesteerimisest või eksamitest loobuda, kuna on rahul sellega, et koerad töötavad, neid ei sega, et koerad ei ole saanud ametlikku tunnistust ning neile ei laiene hiljem abikoerte õigused (hetkel Eestis ei ole hüpokoertel abikoera staatust).

Kas hüpokoerad abistavad peamiselt lapsi või ka täiskasvanuid?

Hüpokoerad on universaalsed, abistavad kõiki, kellel abi vaja. Meie Eesti koertest pooled on abiks lastele ning pooled täiskasvanud 1.tüüpi diabeeti põdevatele inimestele. Näiteks töötab üks hüpokoerte koolituse kasvandik lausa kolme ühe pere lapse heaks. Koeri koolitatakse küll ühe kindla inimese jaoks, kuid enamus suudavad mõne aja möödudes tuvastada ka teiste inimeste hüpoglükeemiaid. Need koerad, kes töötavad laste heaks, on treenitud nende vanemate poolt ning täiskasvanud treenivad endale koerad ise.

Milline on tagasiside: kas koer on ära tabanud olukordi, kus diabeeti põdeja ei saa aru, et veresuhkur on langenud liiga madalale?

Jaa, loomulikult, selle jaoks hüpokoeri koolitataksegi! Hüpo (lühend hüpoglükeemiast) tähendabki maakeeli madalat veresuhkrut. Olukordi, kus diabeeti põdev inimene ei saa aru, et veresuhkur on ohtlikult madal, on diabeediga inimese elus kahjuks pea igapäevane ning hüpokoertest on nendes olukordades palju abi olnud. Ele-Hella, hüpokoera perenaine: „Minu isiklik kogemus sellise olukorraga juhtus üsna hiljuti, kui olin lõunauinakut tegemas ning minu veresuhkur langes ootamatult.  Äratuseni oli jäänud veel pool tundi, kuid mu veresuhkur oli langenud ohtlikult madalale. Õnneks oli minuga mu hüpokoer Aiki, kes tundis hüpoglükeemia lõhna ning äratas mu üles. Sellises olukorras, kus magamise ajal veresuhkur langeb väga madalale, ma ei tunne seda ja äratuskellast siin abi ei ole. Kuid koera markeerimist on üsna raske eirata. Sellel hetkel sain kiiresti abi just tänu hüpokoerale, kes oskab minu sellises olukorra tuua mahla, millega veresuhkrut kiiresti tõsta“.

Kuidas saab koer olla abiks, kui diabeediku veresuhkur on püsivalt liiga kõrge?

Hüpokoer saab aidata kõrgete veresuhkrute puhul samuti markeerides. Praeguseks hetkeks on teada, et koerad markeerivad diabeeti põdeva inimese kehas oleva aine lõhna, mis on olemas nii hüpo- kui hüperglükeemiatega, viimase puhul on aine kogus väiksem. Koolitusel õpetatakse koeri reageerima hüpoglükeemiatele, kuid ta hakkab reageerima ka kõrgele veresuhkrule just eelnevalt mainitud ühise lõhnakomponendi tõttu. Selline hüpokoera oskus sunnib diabeeti põdevat inimest reageerima ka kõrgetele veresuhkru näitudele ja tänu sellele on võimalik vähendada pikki kõrge veresuhkru perioode, mis ühtlasi aitab hoida paremat pikaajalist tervist ja langetada haiguse kontrolli hindamisel kasutatavat kolme kuu keskmist veresuhkruväärtust. Mis kokku annab inimesele oluliselt parema elukvaliteedi.

Artikli autorid: Ele-Hella Kullamäe, Eliko Melb, Kati Ernits, Kristi Peegel