Koroonaviirus ja diabeet

Diabeedihaiged, südame- ja kopsuhaiged on koroonaviiruse riskigrupis, kuid ka sellest sihtrühmast on ohustatumad vanemad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed. Koroonal on gripilaadsed sümptomid, sealhulgas köha, kurguvalu, palavik, õhupuudus, lihas- ja peavalu.

ELDÜ juhatuse liige dr. Ülle Einberg soovitab praeguses olukorras rahulikuks jääda: “Kindlasti tahaksin rõhutada, et senised kogemused maailmas koroonaviirusega haigestumisel näitavad seda, et lapsed haigestuvad õnneks harva ja kergete haigustunnustega. See kehtib ka 1. tüüpi diabeediga laste kohta. Kõige rohkem on ohustatud üle 65 a inimesed ja krooniliste haigustega täiskasvanud. Eelkõige olgem rahulikud, Eesti tervishoiusüsteem on valmis abistama koroonaviirusega patsiente.”

Ajakohase info koroonaviiruse kohta leiad Terviseameti kodulehelt.

Alljärgnevad soovitused on pärit Soome Diabeediliidu kodulehelt  ja kohandatud Eesti oludesse.

Miks on koroonaviirus diabeediga inimestele ohtlik?

Palavikuga nakkushaigus on kehale alati stressirohke seisund. Suur osa diabeediga inimestest on eakad, kellel on reeglina lisaks diabeedile ka muid tõsiseid haigusi, näiteks südame- ja neerupuudulikkus ning hingamispuudulikkus. Neid seisundeid võib viirushaigus raskendada.Palavikuga kulgev viirushaigus võib kergesti põhjustada kehas vedelikupuudust, mis võib alandada vererõhku, vähendada vere soolasisaldust (naatriumi, kaaliumi) ja neerufunktsiooni. Eriti kui teil on juba neerupuudulikkus, on oht neerupuudulikkuse süvenemiseks.

Nakkushaigused suurendavad insuliinivajadust ja veresuhkru tase tõuseb üldiselt sõltumata diabeedi tüübist. Kõrge veresuhkur suurendab uriinieritust, mis omakorda toob kaasa vedelikupuuduse.  NB: veresuhkru sensorite kasutajad! Nii vedelikupuudus kui paratsetamool segavad sensorite tööd, st sensorid võivad kas valesid näite kuvama hakata või lakata töötamast. Seega – vältige esmalt nii tervise üldise seisundi kui ka sensorite töökindluse tagamiseks vedelikupuudust!

Kõrge veresuhkur pikendab haigusest taastumist ja võib kaasa tuua tüsistusi nagu kopsupõletik, keskkõrva- ja põskkoopapõletik. 1. tüüpi diabeedi ja pikaajalise 2. tüüpi diabeedi korral võib insuliinivajaduse ja stressihormoonide suurenemine põhjustada ketoatsidoosi, kui insuliini annuseid ja vedelikutarbimist ei suurendata piisavalt. Happemürgitus ehk ketoatsidoos on eluohtlik seisund (tunnused väga halb enesetunne, iiveldus, oksendamine).

Haiguspäevadel on oluline piisav vedeliku tarbimine, enamiku inimeste jaoks tähendab see vähemalt 1,5–2 liitrit päevas või 1–2 detsiliitrit tunnis. Selleks sobib vesi, aga ka väikese mulliga mineraalvesi, lahendatud mahlajook, supid jms.

Kui söögiisu ei ole, peaks süsivesikuid siiski tarbima. Soome Diabeediliidu peaarsti seisukoht on, et vähemalt umbes 150 g päevas. Miks – nälg, st glükoosi puudumine kehas kiirendab ketoatsidoosi teket, sest keha hakkab energiat tootma rasvast. Seega – süüa ja juua on vaja.

Üldised soovitused: Proovige hoida veresuhkru taset vahemikus 6-10 mmol/l. Kui kasutate vererõhuravimeid, on soovitatav mõõta vererõhku 1-2 korda päevas. Kui teie vererõhk langeb alla 100 mmHg, pöörduge oma perearsti, kiirabi või EMO poole.

Kui olete 1. tüüpi diabeediga laps või lapsevanem, pidage meeles: järgige lapse raviarsti antud palavikuga kulgevate haigustega toimetulemise juhiseid. Kui neid ei ole, võtke ühendust lapse raviarstiga. Kui lapse olukord halveneb, kui laps ei joo piisavalt vedelikku, kui veresuhkur või ketoonid ei lange 3 lisainsuliini annusega, ärge viivitage ja kutsuge kiirabi või pöörduge ise kas Tallinna Lastehaiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikusse.

Kui olete täiskasvanud  ja teil on kas 1. tüüpi diabeet või teil on mitmesüsteraviga korrigeeritav 2.  tüüpi diabeet, pidage meeles: Mõõtke glükomeetriga või kontrollige sensorilt veresuhkru taset iga 2–4 ​​tunni järel ja süstige kiiretoimelist insuliini vastavalt igapäevasele ravijuhisele. Söögi katteks tehke vastavalt söödavate süsivesikute kogusele tavapärane kogus kiiretoimelist insuliini. Kui  veresuhkru tase on enne söömist üle 7-8 mmol/l, tehke lisaks veresuhkru alandamiseks korrektsioon. Te peaksite ise olema teadlik, kui palju üks ühik (1 ühik) kiiretoimelist insuliini alandab teie veresuhkrut tavaliselt. Alustage selle tavapärase annusega.

Kõrge veresuhkru püsimisel tuleb mõõta ketoonide taset. Kui teil on ketoonimõõtja, mõõtke ketoone iga 4 tunni järel.

Kui ketoonide tase on tõusnud (üle 0,6 mmol/l) toimige järgmiselt:

  • Ketoonid 0,6–1,5 mmol/l – kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, korrigeeri veresuhkrut nagu tavaliselt kõrget veresuhkrut. Kontrollige nii veresuhkru taset kui ketoone kahe tunni pärast uuesti.
  • Ketoonid 1,5–3,0 mmol/l näitavad, et on happelise mürgituse ehk ketoatsidoosi oht on suurenenud. Tuleb juua rohkelt vedelikku ja langetada kiiretoimelise insuliini abil veresuhkrut, annust suurendades isegi 30-50%. Insuliinipumbal tuleb eelnevalt kindlasti vahetada kanüül. Kui teil on halb enesetunne või kui teie veresuhkur ikkagi ei lange, pöörduge viivitamatult oma raviarsti, kiirabi või lähima haigla erakorralise vastuvõtu osakonda.
  • Ketoonid üle 3,0 mmol/l näitavad, et happemürgituse/ketoatsidoosi OHT ON SUUR. Kui teie üldine seisund on halb, teil on kõhuvalu, iiveldus või oksendate, pöörduge viivitamatult haiglasse.

 

Kui teil ei ole kodus ketoonimõõtjat või ketooniribasid, siis teadke, et neid saab osta AB Medical Eesti OÜst

Üldised soovitused kas pere- või raviarstiga konsulteerimiseks või kiirabi kutsumiseks või EMOsse minemiseks diabeediga patsientidel:

  • Kui palavik on rohkem kui 3 päeva kõrge;
  • Kui veresuhkur on pidevalt üle 14 mmol/l ja see ei lange korduvalt lisainsuliini tehes;
  • Kui ketoonide sisaldus on üle 3 mmol/l;
  • Kui üldine enesetunne ei ole toimetulekuks piisav.

Kui teil on 2. tüüpi diabeet tablettravi- või baasinsuliiniga, pidage meeles: Mõõtke veresuhkru taset iga 4 tunni järel. Palavikuga kulgeva kas põletikulise- või viirushaiguse korral, kui üldine enesetunne on kehv, katkestatakse metformiini ja antidepressantide võtmine. Kui teie veresuhkur tõuseb pidevalt üle 14 mmol/l või kui teie üldine enesetunne on järsult halvenenud, pöörduge edasise ravi saamiseks kas perearsti poole või erakorralise meditsiini osakonda.